Vananemine ja tervis

Peamised faktid

Aastatel 2015–2050 kahekordistub maailma üle 60-aastaste elanike osakaal 12%-lt 22%-le.
Aastaks 2020 ületab 60-aastaste ja vanemate inimeste arv alla 5-aastaste laste arvu.
Aastal 2050 elab 80% vanematest inimestest madala ja keskmise sissetulekuga riikides.
Rahvastiku vananemise tempo on palju kiirem kui varem.
Kõik riigid seisavad silmitsi suurte väljakutsetega tagamaks, et nende tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid on valmis sellest demograafilisest muutusest maksimumi võtma.

Ülevaade

Inimesed kogu maailmas elavad kauem. Tänapäeval võib enamik inimesi elada kuni kuuekümnendateni ja kauemgi. Igas maailma riigis kasvab nii vanemate inimeste arv kui ka osakaal rahvastikus.
Aastaks 2030 on iga kuues inimene maailmas 60-aastane või vanem. Praegu kasvab 60-aastaste ja vanemate elanike osakaal 1 miljardilt 2020. aastal 1,4 miljardile. Aastaks 2050 kahekordistub 60-aastaste ja vanemate inimeste arv maailmas (2,1 miljardit). 80-aastaste ja vanemate inimeste arv peaks aastatel 2020–2050 kolmekordistuma, jõudes 426 miljonini.
Kui see nihe riigi rahvastiku jaotuses vanemaealiste poole – tuntud kui rahvastiku vananemine – sai alguse kõrge sissetulekuga riikidest (näiteks Jaapanis on 30% elanikkonnast juba üle 60 aasta vana), siis nüüd on see madala ja keskmise tasemega. sissetulekuga riigid, mis kogevad suurimaid muutusi. Aastaks 2050 elab kaks kolmandikku maailma üle 60-aastastest elanikest madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Vananemine seletatud

Bioloogilisel tasandil on vananemine tingitud mitmesuguste molekulaarsete ja rakuliste kahjustuste kuhjumisest aja jooksul. See toob kaasa füüsilise ja vaimse võimekuse järkjärgulise vähenemise, kasvava haigestumise riski ja lõpuks surma. Need muutused ei ole lineaarsed ega järjepidevad ning on vaid lõdvalt seotud inimese vanusega aastates. Vanemas eas nähtav mitmekesisus ei ole juhuslik. Lisaks bioloogilistele muutustele seostatakse vananemist sageli ka muude muutustega elus, nagu pensionile jäämine, ümberpaigutamine sobivamasse eluasemesse ning sõprade ja partnerite surm.

Vananemisega seotud tavalised terviseseisundid

Vanemas eas levinud haigusseisundid on kuulmislangus, katarakt ja refraktsioonihäired, selja- ja kaelavalu ning osteoartriit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, diabeet, depressioon ja dementsus. Inimesed kogevad vananedes tõenäolisemalt mitut haigusseisundit korraga.
Vanemat vanust iseloomustab ka mitmete keerukate terviseseisundite tekkimine, mida tavaliselt nimetatakse geriaatrilisteks sündroomideks. Need on sageli mitmete tegurite tagajärg ja hõlmavad nõrkust, uriinipidamatust, kukkumisi, deliirium ja survehaavandid.

Tervislikku vananemist mõjutavad tegurid

Pikem eluiga toob endaga kaasa võimalusi mitte ainult vanematele inimestele ja nende peredele, vaid ka ühiskonnale tervikuna. Täiendavad aastad annavad võimaluse tegeleda uute tegevustega, nagu täiendõpe, uus karjäär või kaua tähelepanuta jäetud kirg. Ka vanemad inimesed panustavad mitmel viisil oma peredesse ja kogukondadesse. Kuid nende võimaluste ja panuse ulatus sõltub suuresti ühest tegurist: tervisest.

Tõendid näitavad, et hea tervisega elatud elude osakaal on jäänud üldjoontes samaks, mis tähendab, et täiendavad aastad on kehva tervisega. Kui inimesed saavad neid lisaeluaastaid kogeda hea tervise juures ja kui nad elavad toetavas keskkonnas, erineb nende võime teha asju, mida nad hindavad, vähe noorema inimese omast. Kui nendel lisandunud aastatel domineerib füüsilise ja vaimse võimekuse langus, on mõju vanematele inimestele ja ühiskonnale negatiivsem.

Kuigi mõned eakate inimeste tervise kõikumised on geneetilised, on enamik tingitud inimeste füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast – sealhulgas nende kodudest, naabruskonnast ja kogukonnast –, aga ka nende isiklikest omadustest, nagu nende sugu, etniline kuuluvus või sotsiaalmajanduslik staatus. Keskkond, milles inimesed elavad lapsena – või isegi areneva lootena – koos nende isikuomadustega, avaldavad pikaajalist mõju nende vananemisele.

Füüsiline ja sotsiaalne keskkond võib mõjutada tervist otseselt või barjääride või stiimulite kaudu, mis mõjutavad võimalusi, otsuseid ja tervisekäitumist. Tervisliku käitumise säilitamine kogu elu jooksul, eelkõige tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja tubakatarbimisest loobumine, aitavad vähendada mittenakkushaiguste riski, parandada füüsilist ja vaimset võimekust ning lükata edasi hooldussõltuvust.

Toetav füüsiline ja sotsiaalne keskkond võimaldab inimestel teha seda, mis on neile oluline, vaatamata võimekuse vähenemisele. Toetavate keskkondade näideteks on turvaliste ja ligipääsetavate avalike hoonete ja transpordi olemasolu ning hõlpsasti jalutatavad kohad. Rahvatervise reageerimise väljatöötamisel vananemisele ei ole oluline arvestada mitte ainult individuaalseid ja keskkonnaalaseid lähenemisviise, mis leevendavad vanema vanusega seotud kaotusi, vaid ka neid, mis võivad tugevdada taastumist, kohanemist ja psühhosotsiaalset kasvu.

Rahvastiku vananemisele reageerimise väljakutsed

Tüüpilist vanemat inimest pole olemas. Mõne 80-aastase inimese füüsilised ja vaimsed võimed on sarnased paljude 30-aastastega. Teiste inimeste võimekus väheneb oluliselt nooremas eas. Laiaulatuslik rahvatervise tegevus peab käsitlema eakate inimeste kogemusi ja vajadusi.

Vanemas eas nähtav mitmekesisus ei ole juhuslik. Suur osa tuleneb inimeste füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast ning nende keskkondade mõjust nende võimalustele ja tervisekäitumisele. Suhet, mis meil on meie keskkonnaga, moonutavad sellised isikuomadused nagu perekond, kuhu me sündisime, sugu ja etniline kuuluvus, mis toob kaasa ebavõrdsuse tervises.

Sageli arvatakse, et vanemad inimesed on nõrgad või sõltuvad ja koormavad ühiskonda. Rahvatervise spetsialistid ja ühiskond tervikuna peavad tegelema nende ja teiste vanusest tingitud hoiakutega, mis võivad viia diskrimineerimiseni, mõjutada poliitika väljatöötamist ja eakate inimeste võimalusi tervena vananemiseks.

Globaliseerumine, tehnoloogiline areng (nt transpordis ja sides), linnastumine, ränne ja sooliste normide muutumine mõjutavad eakate inimeste elu nii otsesel kui kaudsel viisil. Rahvatervise reageerimisel tuleb neid praegusi ja prognoositavaid suundumusi hinnata ning poliitikat vastavalt kujundada.

WHO vastus

ÜRO Peaassamblee kuulutas aastad 2021–2030 tervena vananemise kümnendiks ja palus WHO-l selle rakendamist juhtida. Tervena vananemise aastakümme on ülemaailmne koostöö, mis ühendab valitsusi, kodanikuühiskonda, rahvusvahelisi agentuure, spetsialiste, akadeemilisi ringkondi, meediat ja erasektorit 10-aastaseks kooskõlastatud, katalüütiliseks ja koostööks mõeldud tegevuseks, et edendada pikemat ja tervislikumat elu.

Kümnend tugineb WHO ülemaailmsele strateegiale ja tegevuskavale ning ÜRO Madridi vananemisvastasele rahvusvahelisele tegevuskavale ning toetab ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 ja säästva arengu eesmärkide elluviimist.

Tervena vananemise kümnendi (2021–2030) eesmärk on vähendada tervisealast ebavõrdsust ning parandada eakate inimeste, nende perede ja kogukondade elu läbi kollektiivse tegevuse neljas valdkonnas: meie mõtlemise, tunde ja käitumise muutmine vanuse ja vanuse järgi; kogukondade arendamine viisil, mis edendab vanemate inimeste võimeid; isikukesksete integreeritud hooldus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste pakkumine eakatele inimestele; ja pakkuda vanematele inimestele, kes seda vajavad, juurdepääsu kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele.