Peamised faktid
Aastatel 2015–2050 kahekordistub üle 60 aasta rahvaarvu osakaal peaaegu 12% -lt 22% -ni.
2020. aastaks ületab 60 -aastaste ja vanemate inimeste arv nooremaid lapsi.
2050. aastal elab 80% vanematest inimestest madala ja keskmise sissetulekuga riikides.
Rahvastiku vananemise tempo on palju kiirem kui varem.
Kõik riigid seisavad silmitsi suurte väljakutsetega tagamaks, et nende tervise- ja sotsiaalsed süsteemid on valmis sellest demograafilisest nihkest maksimaalselt ära kasutama.
Ülevaade
Inimesed elavad kogu maailmas kauem. Täna võib enamik inimesi oodata oma kuuekümnendatesse ja kaugemalegi. Igal maailmal on nii vanemate inimeste suuruse kui ka osakaalu kasv elanikkonnas.
2030. aastaks on üks 6 -st inimesest maailmas 60 aastat või rohkem. Sel ajal suureneb 60 -aastaste ja vanemate elanikkonna osa 1 miljardilt 2020. aastal 1,4 miljardile. 2050. aastaks kahekordistub 60 -aastaste ja vanemate inimeste elanikkond (2,1 miljardit). 80 -aastaste või vanemate inimeste arv peaks eeldatavasti aastatel 2020–2050, et ulatuda 426 miljonini.
Kuigi riigi elanikkonna levitamise nihe vanemas eas- tuntud kui elanikkonna vananemine- algas kõrge sissetulekuga riikides (näiteks Jaapanis on 30% elanikkonnast juba üle 60-aastased), on see nüüd madal ja keskmine Sissetulekuriigid, mis kogevad suurimaid muutusi. 2050. aastaks elab kaks kolmandikku maailma elanikkonnast üle 60 aasta madala ja keskmise sissetulekuga riikides.
Vananemine selgitas
Bioloogilisel tasandil tuleneb vananemine mitmesuguste molekulaarsete ja rakuliste kahjustuste kogunemise mõjust aja jooksul. See põhjustab füüsilise ja vaimse võime järkjärgulist vähenemist, kasvavat haiguse riski ja lõpuks surma. Need muutused ei ole lineaarsed ega järjepidevad ning neid seostatakse aastate jooksul ainult lõdvalt inimese vanusega. Vanemas eas täheldatud mitmekesisus pole juhuslik. Lisaks bioloogilistele muutustele seostatakse vananemist sageli muude elusiiretega, näiteks pensionile jäämine, sobivamasse eluasemesse kolimine ning sõprade ja partnerite surma.
Vananemisega seotud levinud tervisehäired
Vanemas vanuses levinud tingimused hõlmavad kuulmislangust, katarakti ja murdumisvigu, selja- ja kaelavalu ning osteoartriit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, diabeet, depressioon ja dementsus. Inimeste vananedes kogevad nad tõenäolisemalt mitut tingimust korraga.
Vanemat vanust iseloomustab ka mitmete keerukate terviseseisundite tekkimine, mida tavaliselt nimetatakse geriaatrilisteks sündroomideks. Need on sageli mitmete aluseks olevate tegurite tagajärg ja hõlmavad habrast, uriinipidamatust, kukkumisi, deliiriumi ja survehaavandeid.
Tervislikku vananemist mõjutavad tegurid
Pikem elu toob kaasa IT -võimalused mitte ainult vanematele inimestele ja nende peredele, vaid ka kogu ühiskonnale. Täiendavad aastad annavad võimaluse jätkata uusi tegevusi, näiteks täiendõpe, uus karjäär või pikaajaline kirg. Vanemad inimesed panustavad ka mitmel viisil oma peredesse ja kogukondadesse. Kuid nende võimaluste ja panuse ulatus sõltub suuresti ühest tegurist: tervis.
Tõendid näitavad, et elu osakaal hea tervise osas on püsinud laias laastus, mis tähendab, et täiendavad aastad on halva tervisega. Kui inimesed saavad neid täiendavaid eluaastaid heas tervises kogeda ja kui nad elavad toetavas keskkonnas, siis nende võime teha nende väärtustamisvõimalusi erineb vähe noorema inimese omast. Kui nendel lisatud aastatel domineerib füüsilise ja vaimse võimekuse langus, on see mõju vanematele inimestele ja ühiskonnale negatiivsem.
Ehkki mõned vanemate tervise erinevused on geneetilised, on enamus tingitud inimeste füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast - sealhulgas nende kodudest, naabruskondadest ja kogukondadest, aga ka isiklikest omadustest -, näiteks nende sugu, etniline kuuluvus või sotsiaalmajanduslik staatus. Keskkond, kus inimesed elavad lastena-või isegi arenevate lootena-koos nende isiklike omadustega, on pikaajaline mõju nende vananemisele.
Füüsiline ja sotsiaalne keskkond võib mõjutada tervist otseselt või tõkete või stiimulite kaudu, mis mõjutavad võimalusi, otsuseid ja tervisekäitumist. Tervisliku käitumise säilitamine kogu elu jooksul, eriti tasakaalustatud dieedi söömine, regulaarse kehalise aktiivsuse tegemine ja tubakakasutusest hoidumine aitavad kõik vähendada mittenakkuslike haiguste riski, parandada füüsilist ja vaimset võimekust ning viivitada hooldussõltuvuse.
Toetav füüsiline ja sotsiaalne keskkond võimaldab inimestel teha ka seda, mis on nende jaoks oluline, hoolimata suutlikkuse kaotusest. Ohutute ja ligipääsetavate avalike hoonete ja transpordi kättesaadavus ning kohad, millel on lihtne ringi käia, on näited toetavast keskkonnast. Avaliku tervise reageerimise arendamisel vananemisele pole oluline mitte ainult kaaluda individuaalsete ja keskkonnamõjude kaalumist, mis leevendab vanema vanusega seotud kaotusi, vaid ka neid, mis võivad tugevdada taastumist, kohanemist ja psühhosotsiaalset kasvu.
Väljakutsed elanikkonna vananemisele reageerimisel
Tüüpilist vanemat inimest pole. Umbes 80-aastastel on füüsiline ja vaimne võime sarnane paljude 30-aastastega. Teistel inimestel on palju nooremas vanuses mahutavuse vähenemine. Põhjalik rahvatervise reageerimine peab käsitlema seda laia valikut vanemate inimeste kogemusi ja vajadusi.
Vanemas eas täheldatud mitmekesisus pole juhuslik. Suur osa tuleneb inimeste füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast ning nende keskkonna mõjust nende võimalustele ja tervisekäitumisele. Suhet, mis meil oma keskkonnaga on, vihjavad sellistest isikuomadustest nagu perekond, millesse me sündisime, meie seks ja etniline kuuluvus, mis põhjustab tervise ebavõrdsust.
Vanematel inimestel eeldatakse sageli nõrka või ülalpeetavat ning ühiskonnale koormust. Rahvatervise spetsialistid ja ühiskond tervikuna peavad tegelema nende ja muude ageistlike hoiakutega, mis võivad põhjustada diskrimineerimist, mõjutada poliitikate arendamise viisi ja vanemad inimesed peavad kogema tervislikku vananemist.
Globaliseerumine, tehnoloogilised arengud (nt transpordi ja kommunikatsiooni osas), linnastumine, ränne ja soolised normid mõjutavad vanemate inimeste elu otsesel ja kaudsel viisil. Rahvatervise reageerimine peab võtma ülevaate nendest praegustest ja kavandatud suundumustest ja raamipoliitikast vastavalt.
Kes vastab
ÜRO Peaassamblee kuulutas 2021–2030 tervisliku vananemise kümnendi ja palus rakendamist juhtida. Tervisliku vananemise kümnend on ülemaailmne koostöö, mis toob kokku valitsused, kodanikuühiskond, rahvusvahelised agentuurid, spetsialistid, akadeemilised ringkonnad, meedia ja erasektor 10 aastat kooskõlastatud, katalüütilist ja koostööd, et edendada pikemaid ja tervislikumaid elusid.
Kümmekond tugineb WHO globaalse strateegia ja tegevuskava ning ÜRO Madridi rahvusvahelise vananemisplaani ning toetab ÜRO säästva arengu ja säästva arengu eesmärkide saavutamist.
Tervisliku vananemise kümnend (2021–2030) püütakse vähendada tervise ebavõrdsust ja parandada vanemate inimeste, nende perede ja kogukondade elu neljas valdkonnas kollektiivse tegevuse kaudu: muuta seda, kuidas me mõtleme, tunneme ja tegutseme vanuse ja agenismi poole; kogukondade arendamine viisil, mis soodustab vanemate inimeste võimeid; Inimestekeskse integreeritud hoolduse ja esmatasandi tervishoiuteenuste pakkumine vanematele inimestele; ja pakkudes vanematele inimestele, kes vajavad seda juurdepääsu kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele.
Postiaeg: 24. november 20121
