Peamised faktid
Aastatel 2015–2050 kahekordistub üle 60-aastaste inimeste osakaal maailma elanikkonnas 12%-lt 22%-le.
2020. aastaks ületab 60-aastaste ja vanemate inimeste arv alla 5-aastaste laste arvu.
2050. aastal elab 80% eakatest madala ja keskmise sissetulekuga riikides.
Rahvastiku vananemise tempo on palju kiirem kui varem.
Kõik riigid seisavad silmitsi suurte väljakutsetega, et tagada oma tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide valmisolek sellest demograafilisest nihkest maksimumi võtta.
Ülevaade
Inimesed üle maailma elavad kauem. Tänapäeval võib enamik inimesi eeldada elamist kuuekümnendatesse aastatesse ja kauemgi. Igas maailma riigis kasvab nii eakate arv kui ka osakaal rahvastikus.
2030. aastaks on iga kuues inimene maailmas 60-aastane või vanem. Sel ajal suureneb 60-aastaste ja vanemate inimeste osakaal elanikkonnas 1 miljardilt 2020. aastal 1,4 miljardini. 2050. aastaks kahekordistub 60-aastaste ja vanemate inimeste arv maailmas (2,1 miljardit). Prognooside kohaselt kolmekordistub 80-aastaste ja vanemate inimeste arv aastatel 2020–2050, ulatudes 426 miljonini.
Kuigi see nihe riigi rahvastiku jaotuses vanemaealiste poole – tuntud kui rahvastiku vananemine – algas kõrge sissetulekuga riikides (näiteks Jaapanis on 30% elanikkonnast juba üle 60 aasta vanad), kogevad nüüd suurimat muutust madala ja keskmise sissetulekuga riigid. 2050. aastaks elab kaks kolmandikku maailma üle 60-aastastest elanikest madala ja keskmise sissetulekuga riikides.
Vananemine selgitatud
Bioloogilisel tasandil tuleneb vananemine aja jooksul kuhjuvate mitmesuguste molekulaarsete ja rakuliste kahjustuste mõjust. See viib füüsilise ja vaimse võimekuse järkjärgulise vähenemiseni, haiguste riski suurenemiseni ja lõpuks surmani. Need muutused ei ole lineaarsed ega järjepidevad ning on inimese vanusega aastates vaid lõdvalt seotud. Vanemas eas täheldatud mitmekesisus ei ole juhuslik. Lisaks bioloogilistele muutustele seostatakse vananemist sageli ka muude elumuutustega, nagu pensionile jäämine, sobivamasse elukohta kolimine ning sõprade ja partnerite surm.
Vananemisega seotud tavalised terviseprobleemid
Vanemaea levinud seisundite hulka kuuluvad kuulmislangus, katarakt ja refraktsioonivead, selja- ja kaelavalu ning osteoartriit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, diabeet, depressioon ja dementsus. Vananedes on inimestel suurem tõenäosus kogeda korraga mitut seisundit.
Vanemat iga iseloomustab ka mitmete keeruliste terviseseisundite teke, mida tavaliselt nimetatakse geriaatrilisteks sündroomideks. Need on sageli mitme algteguri tagajärg, sealhulgas nõrkus, uriinipidamatus, kukkumised, deliirium ja lamatised.
Tervislikku vananemist mõjutavad tegurid
Pikem eluiga toob kaasa võimalusi mitte ainult eakatele inimestele ja nende peredele, vaid ka ühiskonnale tervikuna. Lisaaastad annavad võimaluse tegeleda uute tegevustega, nagu edasiõppimine, uus karjäär või kaua unarusse jäetud kirg. Eakad inimesed panustavad mitmel moel ka oma peredesse ja kogukondadesse. Nende võimaluste ja panuse ulatus sõltub aga suuresti ühest tegurist: tervisest.
Tõendid näitavad, et hea tervise juures elatud aastate osakaal on jäänud laias laastus samaks, mis viitab sellele, et lisanduvad aastad veedetakse halvas tervises. Kui inimesed saavad neid lisanduvaid eluaastaid kogeda hea tervise juures ja kui nad elavad toetavas keskkonnas, siis nende võime teha asju, mida nad väärtustavad, erineb veidi noorema inimese omast. Kui neid lisanduvaid aastaid domineerib füüsilise ja vaimse võimekuse langus, on tagajärjed eakatele ja ühiskonnale negatiivsemad.
Kuigi mõned eakate tervise erinevused on geneetilised, on suurem osa tingitud inimeste füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast – sealhulgas nende kodust, naabruskonnast ja kogukonnast, aga ka nende isiklikest omadustest – nagu sugu, etniline kuuluvus või sotsiaalmajanduslik staatus. Keskkond, milles inimesed lapsepõlves – või isegi areneva looteena – elavad, koos nende isiklike omadustega avaldab pikaajalist mõju vananemisele.
Füüsiline ja sotsiaalne keskkond võib tervist mõjutada otseselt või takistuste või stiimulite kaudu, mis omakorda mõjutavad võimalusi, otsuseid ja tervisekäitumist. Tervislike käitumisviiside säilitamine kogu elu jooksul, eriti tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja tubaka tarvitamisest hoidumine, aitavad kõik vähendada mittenakkuslike haiguste riski, parandada füüsilist ja vaimset võimekust ning lükata edasi hooldusvajaduse tekkimist.
Toetav füüsiline ja sotsiaalne keskkond võimaldab inimestel teha seda, mis on neile oluline, hoolimata võimekuse vähenemisest. Ohutute ja ligipääsetavate avalike hoonete ja transpordi kättesaadavus ning kergesti läbitavad kohad on näited toetavast keskkonnast. Vananemisele suunatud rahvatervise meetmete väljatöötamisel on oluline arvestada mitte ainult individuaalsete ja keskkonnaalaste lähenemisviisidega, mis leevendavad vanema eaga seotud kaotusi, vaid ka nendega, mis võivad tugevdada taastumist, kohanemist ja psühhosotsiaalset kasvu.
Rahvastiku vananemisega toimetuleku väljakutsed
Tüüpilist eakat inimest pole olemas. Mõnel 80-aastasel on füüsilised ja vaimsed võimed sarnased paljude 30-aastaste omadega. Teistel inimestel esineb võimete märkimisväärne langus palju nooremas eas. Põhjalik rahvatervise meede peab käsitlema eakate inimeste laia kogemuste ja vajaduste spektrit.
Vanemas eas täheldatud mitmekesisus ei ole juhuslik. Suur osa sellest tuleneb inimeste füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast ning selle keskkonna mõjust inimeste võimalustele ja tervisekäitumisele. Meie suhet keskkonnaga moonutavad isiklikud omadused, näiteks perekond, kuhu me sündisime, meie sugu ja etniline päritolu, mis viib tervisealase ebavõrdsuseni.
Eakaid inimesi peetakse sageli nõrkadeks või teistest sõltuvateks ning ühiskonnale koormaks. Rahvatervise spetsialistid ja ühiskond tervikuna peavad tegelema nende ja teiste vanusepõhiste hoiakutega, mis võivad viia diskrimineerimiseni, mõjutada poliitika kujundamise viisi ja eakate võimalusi tervena vananeda.
Globaliseerumine, tehnoloogiline areng (nt transpordis ja kommunikatsioonis), linnastumine, ränne ja muutuvad soolised normid mõjutavad eakate elu nii otseselt kui ka kaudselt. Rahvatervise meetmed peavad arvestama nende praeguste ja prognoositavate suundumustega ning kujundama vastavalt poliitikat.
WHO vastus
ÜRO Peaassamblee kuulutas aastad 2021–2030 tervena vananemise kümnendiks ja palus WHO-l selle elluviimist juhtida. Tervena vananemise kümnend on ülemaailmne koostöö, mis toob kokku valitsused, kodanikuühiskonna, rahvusvahelised asutused, spetsialistid, akadeemilised ringkonnad, meedia ja erasektori kümneks aastaks kooskõlastatud, katalüütiliseks ja ühiseks tegevuseks pikema ja tervema eluea edendamiseks.
See kümnend tugineb WHO globaalsele strateegiale ja tegevuskavale ning ÜRO Madridi rahvusvahelisele vananemise tegevuskavale ning toetab ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 ja säästva arengu eesmärkide elluviimist.
Tervisliku vananemise kümnend (2021–2030) püüab vähendada tervisealast ebavõrdsust ja parandada eakate inimeste, nende perekondade ja kogukondade elu, tegutsedes ühiselt neljas valdkonnas: muuta seda, kuidas me vanuse ja vanuselise diskrimineerimise suhtes mõtleme, tunneme ja tegutseme; arendada kogukondi viisil, mis edendab eakate inimeste võimeid; pakkuda eakatele kohandatud inimkeskset integreeritud hooldust ja esmatasandi tervishoiuteenuseid; ning pakkuda eakatele, kes seda vajavad, juurdepääsu kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele.
Postituse aeg: 24. november 2021
